TALLINNA TOOMKOOL       Schola cathedralis Tallinnensis


14.10.2019
Ilmus raamat "Kaheksa sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319-2019". 
Eelmisel nädalal nägi trükivalgust meie juubeliaasta raames välja antud raamat "Kaheksa sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319-2019". See on omanäoline teiste seas, sest on esimest korda Toomkooli ajaloos kirjutatud eesti autorite poolt eesti keeles. Nagu pealkirjast näete, puudutab raamat nii kooli tegutsemise algusaastaid kui ka jõuab tänapäeva. Raamat on väga ilusa kujundusega (240 lehekülge) ja hea sulega kirjutatud. Raamatu koostaja on Priit Rohtmets ning erinevatest perioodidest Toomkooli ajaloos kirjutavad: Tiina Kala, Aivar Põldvee, Aira Võsa, Veronika Varik, Olev Liivik ja Urmas Viilma. 


















07.10.2019
Täna avati Tallinna Toomkooli ja Tallinna Linnamuuseumi ühisnäitus „Tallinna Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi“
2019. aastal oleme jõudnud olulise tähiseni eesti hariduselus – täitub 700 aastat Tallinna Toomkooli esmamainimisest ajalooallikates. Selle tähtpäeva märkimiseks on Tallinna Linnamuuseumis koostöös Tallinna Toomkooliga valminud näitus „Tallinna Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi.“ Ajaloonäitus kirjeldab toomkooli näitel hariduselu kujunemist Eestimaal läbi sajandite kuni 20. sajandi keskpaigani. Samuti on näitusel eksponeeritud tuntud vilistlastega seotud esemeid ja memorabiilia.
Näituse kuraator on Ene Hiio, kujundajad arhitektuuribüroo b210 ja disainistuudio Ruum 414. Näitusega käib kaasas muuseumitund “Koolilapsed vanas Tallinnas“.












01.09.2019
Tallinna Toomkool sai juubeliaastal uue koolivormi



Näitus Tallinna Toomkooli raamatukogust
30.08.2019
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu baltika saali ja II korruse vitriinigalerii uus väljapanek tähistab Tallinna toomkooli 700. aastapäeva toomkooli raamatukogusse kuulunud raamatute näitusega. Toomkooli raamatukogu eksisteeris aastail 1727–1927. Kaja Tiiseli ja Harry Liivranna koostatud näitusel eksponeeritakse põhiliselt saksa- ja ladinakeelseid trükiseid 16.–19. sajandist. Esimene kirjalik allikas toomkooli olemasolu kohta on 1319. aastast pärinev Taani kuninga Erik VI Menvedi ürik, millega ta lubas toomkapiitlile Tallinnas koolipidamise ainuõiguse ja keelas teiste koolide asutamise. Kuni 1939. Aastani töötanud toomkool kujunes üheks kõige võimsama kultuuriloolise potentsiaaliga Eesti keskkooliks. Tegu oli nn fundamentaal- ehk õpetajate raamatukoguga. Alles 1906. aastal kui toomkool erakoolina taasavati, asutati koolis ka õpilasraamatukogu. 1893. aastaks kui toomkool venestussurve tõttu suleti, oli kooli raamatukogus kokku 4064 teost 11 386 köites. Oma aja kohta oli see üsna suur raamatukogu. Tänaseni on säilinud Tallinna toomkooli raamatukogu süstemaatilis-alfabeetiline kataloog – „Verzeichniss der in der Bibliothek der früheren Ritter- und Domschule vorhandenen Bücher und Werke, 1893“. See on käsikirjaline raamatkataloog, mille olemasolu tõttu on võimalik veel tätänapäeval saada ülevaatlik pilt Tallinna toomkooli raamatukogu liigitus- ja paigutussüsteemist ning sisulisest koostisest. Oluline tunnus raamatu toomkoolile kuulumise kindlakstegemiseks on ka templijäljend. Tempel on kujult ovaalne ning ladinakeelse tekstiga „Bibl. Schol. Equest. Reval“ (Rüütlikooli Raamatukogu. Tallinn, fotol).  Väga paljudes toomkooli raamatukogule kuulunud trükistes leidub autogramme ja autograafe. Mõned näitavad lihtsalt raamatu varasemat kuulumist sellele isikule, mõned kujutavad endast pühendust toomkoolile. Nahakunstihuvilisi köidab kindlasti vanade köidete valik. 
1927. aastal anti Tallinna toomkooli raamatukogu üle Eestimaa Kirjanduse Ühingule ning hakati seda jõudumööda ühingu pearaamatukogu varadega liitma. Kuna Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu sai pärast II maailmasõda ENSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu baltikaosakonna põhituumikuks, siis on ka toomkooli raamatukogu tänu sellele säilinud praeguse TLÜ AR baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna kogude hulgas. 30. augustil 2019 käisid Tallinna Toomkooli õpetajad kõik koos seda näitust vaatamas.

06.07.2019
Tallinna Toomkooli mudilaskoor ja lastekoor oli juubelilaulupeol
Esimene eestlaste üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tallinnas.  Kuna samal ajal olid paljud baltisakslased Tallinnas Toomkooli juubelit (550) tähistamas (loe sellest rohkem Rudolf Põldmäe raamatust "Esimene Eesti laulupidu 1869", ilmus 1969), siis paljud nende hulgast laulupeole ei jõudnud, kuigi päris mitmed nendest aitasid ka laulupeo toimumisele kaasa. Nüüd on aga olukord muutunud. Toomkooli juubeli (700) ja laulupeo juubelit (150) saab kenasti nii tähistada, et nad üksteist ei sega.



06.06.2019
Tallinna Toomkooli 3p klassi õpilased laulsid Rootsi saatkonnas
Toomkooli 3p klassi õpilased laulsid Rootsi saatkonnas Rootsi rahvuspühal, Rootsi lipupäeval. Kõlasid Rootsi ja Eesti hümn. Hümnid õpetas selgeks õp Kaja Post ning poistega harjutas õp Mari Kalling, kes oli Rootsi saatkonnas ka poistega kaasas. Koos poistega laulis Rootsi hümni "Du gamla, Du fria" ja Eesti hümni "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" Rootsi suursaadik T.E. hr Mikael Eriksson. Foto on tehtud Rootsi saatkonna poolt.

07.06.2019
Tervituskiri Taani kuninganna Margrethe II-le

Täna, 4. juuni hommikul andsid Tallinna Toomkooli õpilased õppereisil Amalieborgi lossis Kopenhaagenis üle tervituskirja Taani kuninganna Margrethe II-le. Sündmus märkis sümboolselt Taani rahvuslipu Dannebrogi 800. ja Tallinna Toomkooli 700. aastapäeva. Oma kooli sünnipäeva otsustas kool tähistada õppereisi raames külaskäiguga Amalieborgi kuningalossi, sest taanlaste poolt XII sajandil asutatud Tallinna Toomkooli on esmakordselt mainitud Taani kuningas Erik VI Menvedi poolt välja antud ürikus. 15.-16. juunini külastab Eestit Taani kuninganna Margrethe II. Temale adresseeritud kirja koostasid ja andsid üle 8. klassi õpilased, kes on sündinud vabas Eesti riigis. Kirja üleandmise päevaks valiti Eesti rahvuslipu 135. aastapäev. Kalligraafiliselt kujundatud ning kaunisse punavalgesse vutlarisse paigutatud kirjas meenutasid Tallinna Toomkooli õpilased ühiselt seda, mis Taanit ning Eestit ajalooliselt seob.„Teie Majesteet, eelmise aastatuhande algus ulatub tagasi ristiusu saabumisaega Eesti aladele. Need enam kui kaheksa sajandit on sidunud Eestimaa ning meie rahva igaveseks Euroopa ajaloo ja kultuuriruumiga,“ seisis kirjas. „Eesti Vabariigi noorte kodanikena on meil au omada liitlast ja partnerit, kellega jagame nii ühist ajalugu, kultuuri kui ka väärtusi.“ Pöördumises meenutati tänulikult Taani riigi toetust nii Eesti iseseisvumisel kui ka nüüd. „Meie oleme sama vanad, kui meie vanemad siis, kui Eesti Vabariik taastas iseseisvuse augustis, 1991. Nad on meile rääkinud, kui tähtis oli sel hetkel Taani toetus koos Islandiga nii meie rahva eneseteadvusele kui ka rahvusvaheliselt.“ Taani riigi toetus taasiseseisvumise perioodil ning edasine koostöö nii Euroopa Liidus kui ka NATOs on aidanud kirja allkirjastanud Tallinna Toomkooli noortel kasvada vabas riigis. Lisaks õpilastele kirjutasid kirjale alla teiste seas ka Tallinna Toomkooli SA esimees, EELK peapiiskop Urmas Viilma ning Toomkooli direktor Egle Viilma.











16.05.2019
1.t klassi õpilased külastasid Briti suursaatkonda
16. mail külastasid 1.t klassi õpilased Briti suursaatkonda Tallinnas ning kohtusid suursaadik Theresa Bubbeariga. Tüdrukud said teada, millega saatkond igapäevaselt tegeleb ning kuidas inglise pärastlõunane teejoomine praktikas välja näeb. Lisaks panid õpilased proovile oma oskused Suurbritanniat puudutavas viktoriinis ning täiendasid oma teadmisi Ühendkuningriigi ja Eesti sõprussuhetest.Theresa Bubbear (@TBubbearFCO) Tweeted: It’s always good to welcome visitors to the Embassy ⁦⁦@ukinestonia⁩. We have lots of them in May, including this lovely group of 8 year olds from Tallinna Toomkooli who are studying English and came for tea and biscuits

https://t.co/pVrka8hGxT https://twitter.com/TBubbearFCO/status/1128991101292089348?s=17



07.05.2019
Toomkooli 3p klassi õpilased kohtusid Taani suursaadikuga
Tallinna Toomkooli 3p õpilased, klassijuhataja Heiki Haljasorg ja muusikaõpetaja Kaja Post kohtusid Taani saatkonnas suursaadik Kristina Miskowiak Beckvardiga. Õpetaja Kaja Post õpetas Toomkooli poistele selgeks Taani hümni "Der er et yndigt Land" ehk "On üks armas maa". Seejärel tutvustas Taani saatkonna informatsioonispetsialist Kirke Torpan Taani Kuningriiki. Juttu tuli Gröönimaast, Fääri saartest, Hans Christian Andersenist, "Kummi Tarzanist", tuuleenergiast, jalgratastest, Taani võileivast ja Hamleti lossist. Taani on seotud ka Eesti ajalooga. Enne Jüriöö ülestõusu kuulus Põhja-Eesti Taanile ning pärast Liivi sõda kuulus Saaremaa Taanile. Taani kuningas Valdemar II ajal, 1219. aastal kukkus pärimuse järgi taevast alla Dannebrog ehk Taani lipp (sellel aastal möödub sellest 800. aastat). Taani kuningas Erik VI Menved mainis 1319. aastal Tallinna Toomkooli (sellel aastal möödub sellest 700. aastat). Kuulsad taanlased on olnud ka hertsog Magnus ning Tallinna Toomkooli vilistlane ja ajaloolane Paul Johansen.


03.05.2019
Täna oli vilistlaspäev
3.mail külastasid erinevad klassid erinevate Tallinna Toomkooli vilistlastega seotud paiku, näiteks külastasid õpilased Krusensterni, Burchardt VIII, Ahrensi, Johanseni, Tolli, Arveliuse, Weissi, Nurkse ja Baeriga seotud kohti.

















03.03.2019

Toimus Eduard Ahrensi IV konverents eesti keele aastal

Kolmapäeval, 3. aprillil 2019. a toimus Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents  Samal päeval 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811 - 1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega. Muusikaline tervitus oli Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemialt (Kaari Kattai - viiul ja Jelizaveta Kromskaja - klaver). Tervitused ütlesid Egle Viilma (Tallinna Toomkool), Sirli Zupping(Haridus- ja Teadusministeerium) ja Jüri Viikberg (Emakeele Selts). Ettekanded pidasid Heiki Haljasorg ("Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil"), Mikk Metsmägi ("Kümme Eesti keelemeest"), Sanne Säär ("Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas"), Sulev Valdmaa ("Eduard Ahrens - Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja", Kristiina Ross ("Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada"), Aivar Põldvee ("Külakeelest ja kirikukeelest") ja Rasmur Puur ("Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana"). Konverentsi korraldajad olid Tallinna Toomkool, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi juhatas Tõnu Tender ja organisatsioonide vahelist koostööd konverentsi ettevalmistamiseks koordineeris Heiki Haljasorg.


 08.03.2019
Tallinna Toomkooli õpilased olid Eesti Televisioonis
ETV2 noortesaate NOVA toimetaja Piret Järvis-Milder ja Tallinna Toomkooli tüdrukud ütlesid ETV saates, et 14. märtsil kell 10.30 teevad Vikerraadio e-etteütlust. Vaata siit.









14.02.2019
 Toomkooli hariduskonverents ja raamatutu „Toomkooli ajalugu 1319–1939“ esitlus
14. veebruaril toimus Tallinna Toomkooli 700. aastapäevale pühendatud hariduskonverents Eesti Teaduste Akadeemia saalis ning kontsert-vastuvõtt Õpetajate majas. Samal päeval esitlesime ka raamatut „Toomkooli ajalugu 1319–1939“.  Hariduskonverentsi peakorraldaja oli lapsevanem Peep Mühls. Raamatu esitlust viisid läbi Heiki Haljasorg ja Olev Liivik. Hariduskonverentsi avasid Arho Tuhkru, Urmas Viilma ja Jüri Ratas Tallinna Toomkirikus ning Egle Viilma, Mart Kalm ja Peep Mühls Eesti Teaduste Akadeemias. Ettekanded  pidasid Kalle Kasemaa, Jaak Aaviksoo ja Mati Heidmets. Moderaatrorid olid Riivo Sinijärv ja Indrek Treufeldt. Paneeldiskusiooni osalesid Andres Adamson, Philippe Jourdan, Tiina Kala, Rein Veidemann, Rein Rebane, Randar Tasmuth, Henn Veskimägi, Kristi Vinter-Nemvalts, Lauri Hussar, Tõnis Lukas, Toomas Jürgenstein, Mailis Reps ja Margit Sutrop. Haridusminister Mails Repsi tänukirjad said Reet Klettenberg, Heiki Haljasorg, Egle Viilma ja EELK Piiskoplik Toomkogudus. Õhtusel kontsert-vastuvõtu üritusel Õpetajate majas kõlas kaunis keskaja muusika ning mängiti pilte Tallinna Toomkooli ajaloost, kus näitlejatena osalesid praegused õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Tallinna Toomkooli 8.p õpilased mängisid Tallinna Toomkooli vilistlasi Krusensterni, Ahrensit, Baeri ja Nurkset. Elustati ka Tallinna Toomkooli taastamise lugu, kus osalesid näitlejatena Kersti Nigesen, Andres Põder, Urmas Viilma ja Egle Viilma.       

GALERII! Hariduse tippjuhid pidasid Teaduste Akdeemias hariduskonverentsi - EELK, 15.02.2019
Aaviksoo: haridust ahistavad väärtuste ja tõe relativism - ERR, 14.02.2019


11.02.2019
Toomkooli 700. aastapäevale pühendatud margiploki esitlus
11. veebruaril ilmus koostöös AS Eesti Postiga Toomkooli 700. aastapäevale pühendatud margiploki koos esimese päeva ümbriku ja pitsatiga. Margiploki ja ümbriku esitlus toimus 11. veebruaril kell 12 Tallinna Raekojas. Ürituse peakorraldaja oli lapsevanem Peep Mühls.
Margiplokk "Tallinna Toomkool 700"- Õpetajate Leht, 15.02.2019



07.01.2019
Toomkirikus tähistati 700 aastat Tallinna Toomkooli esmamainimisest






03.01.2019
Täna möödub 700 aastat Tallinna Toomkooli esmamainimisest
2019. aastal möödub 700 aastat 2011. aastal taasavatud Tallinna Toomkooli esmamainimisest. Esimesed kirjalikud andmed Tallinna Toomkoolist pärinevad 3. jaanuarist 1319, mil Taani kuningas Erik VI Menved lubas toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas, mis teeb Tallinna Toomkoolist täna Eesti vanima tegutseva kooli. Juba ilmselt XIII sajandil Tallinna toomkiriku juurde asutatud katedraalikool ehk Tallinna Toomkool tegutses väikeste pausidega järjepidevalt kuni 1939. aastani, mil see alanud II maailmasõja tõttu suleti. Tallinna Toomkool taasavati Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse eestvõttel 2011. aastal ning tegutseb Tallinna vanalinnas. Praegu luterliku erakoolina tegutsevas Tallinna Toomkoolis õpib 2018/2019. õppeaastal 1.-8. klassis 212 õpilast. Tallinna Toomkooli eesmärgiks on kristlikele väärtustele ja kultuurile toetuva kaasaegse heatasemelise üldhariduse sidumine kaunitel kunstidel põhineva huvitegevusega õpilasesõbralikus ja õpetajat väärtustavas keskkonnas, luues eeldused vaba tervikliku isiksuse kujunemisele.   Kooli juubeliaastat tähistatakse erinevate sündmustega kogu 2019. aasta vältel. Esmaspäeval, 7. jaanuaril kell 9.00 toimub Tallinna Toomkirikus juubeliaasta avaaktus-palvus, kus kõnelevad kooli direktor Egle Viilma, EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.

03.01.2019
Taani kuningas Erik Menvedi korraldus ehk Tallinna Toomkooli esmamainimine
Taani kuningas Erik Menvedi korraldus 3. jaanuarist 1319. „Erik, Jumala armust taanlaste ja alamate (Danorum Sclavorumque rex) kuningas saadab kõikidele Eestimaa ja Tallinna elanikele koos ja igaühele eraldi oma armastusväärse tervituse. Kuna üldise õiguse kohaselt peavad iga emakiriku juures olema koolid (kõrgema astme) õpilaste jaoks ja õnnistatud Neitsi Maarja katedraal Tallinnas, asutatud ning sisustatud meie esivanemate poolt, on ilmselgelt sellest abist ja sedalaadi koolidest saadavast kasust ilma jäetud, oleme oma krooninõukogu nõuandel otsustanud ja teeme vastuvaidlematuks korralduseks jälgida seda, et ükski Tallinna kodanik, mis seisusest ta ka ei oleks, ei lubaks, et tema pojad, pojapojad ja kasupojad või ka mittelähedased, kelle ülalpidamise eest ta peab hoolt kandma ja kes peavad saama kooliharidust, ei käiks nimetatud linna mingites muudes koolides kui nimetatud katedraali koolis, kui ta tahab pääseda kümne hõbemarga suurusest trahvist. Ja igaüks, kes julgeb meie käsu vastaselt toimida ja ei ole hoolinud selle kiriku piiskopi või kapiitli manitsusest, peab nimetatud kümme marka ilma mahaarvamisteta hiljemalt kahe nädala jooksul ära maksma, see tähendab neli marka meie sealse kindluse ülalpidamiseks, kolm marka eelnimetatud katedraali hoone jaoks ja kolm marka meie nimetatud linna müüride jaoks, ilma et seejuures mingit kõrvalekaldumist või kergendust saaks olla. Et seda hästi kaalutletud otsust alati järgitaks, käsime me oma praegusel või vastaval [ajal ametis oleval] linnusepealikul [asehalduril], kui ta tahab meie armus kindel olla, korjata meie nimel ja kõigest hoolimata kokku selle osa sellest kümnest margast, mis on mõeldud meie linnuse jaoks, piiskopile teeme aga ülesandeks ärgitada igal viisil kuulekaid osutama ja ära maksma tema kirikule mõeldud osa kirikukuulekuse alusel. Ülejäänud osa, mis on mõeldud linna müüride jaoks, tingimusteta kokkukorjamise, milles teda nimetatud linnusepealik peab meie nimel edukalt toetama, teeme aga ülesandeks nimetatud linna raele temale kuuluva õiguse alusel. Sellele lisaks lubame me kohalviibijate kaudu kogu õpilaskonnale ja eraldi igale õpilasele, kes nimetatud katedraali koolis käib, linnusepealiku ja tema perekonna nagu ka kõikide ja igaühe nimel eraldi, kes on kuulekad toimima meie juhiste järgi, täieliku turvalisuse ja murdmatu rahu ka juhul, kui seesamane pealik, tema perekond või keegi teine on kaasatud mingisse protsessi või peaks tunda saama mis tahes vaenu või kibedust. Selle tõenduseks on käesolevale lisatud meie pitsat. Välja antud meie juuresolekul Wartborgis 1319. Issanda aastal, kaheksandal päeval pärast õnnistatud apostli ja evangelisti Johannese püha.“