Eelmisel nädalal nägi trükivalgust meie juubeliaasta raames välja antud raamat "Kaheksa sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319-2019". See on omanäoline teiste seas, sest on esimest korda Toomkooli ajaloos kirjutatud eesti autorite poolt eesti keeles. Nagu pealkirjast näete, puudutab raamat nii kooli tegutsemise algusaastaid kui ka jõuab tänapäeva. Raamat on väga ilusa kujundusega (240 lehekülge) ja hea sulega kirjutatud. Raamatu koostaja on Priit Rohtmets ning erinevatest perioodidest Toomkooli ajaloos kirjutavad: Tiina Kala, Aivar Põldvee, Aira Võsa, Veronika Varik, Olev Liivik ja Urmas Viilma.
2019. aastal oleme jõudnud olulise tähiseni eesti hariduselus – täitub 700 aastat Tallinna Toomkooli esmamainimisest ajalooallikates. Selle tähtpäeva märkimiseks on Tallinna Linnamuuseumis koostöös Tallinna Toomkooliga valminud näitus „Tallinna Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi.“ Ajaloonäitus kirjeldab toomkooli näitel hariduselu kujunemist Eestimaal läbi sajandite kuni 20. sajandi keskpaigani. Samuti on näitusel eksponeeritud tuntud vilistlastega seotud esemeid ja memorabiilia.
Näituse kuraator on Ene Hiio, kujundajad arhitektuuribüroo b210 ja disainistuudio Ruum 414. Näitusega käib kaasas muuseumitund “Koolilapsed vanas Tallinnas“.
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu baltika saali ja II korruse vitriinigalerii uus väljapanek tähistab Tallinna toomkooli 700. aastapäeva toomkooli raamatukogusse kuulunud raamatute näitusega. Toomkooli raamatukogu eksisteeris aastail 1727–1927. Kaja Tiiseli ja Harry Liivranna koostatud näitusel eksponeeritakse põhiliselt saksa- ja ladinakeelseid trükiseid 16.–19. sajandist. Esimene kirjalik allikas toomkooli olemasolu kohta on 1319. aastast pärinev Taani kuninga Erik VI Menvedi ürik, millega ta lubas toomkapiitlile Tallinnas koolipidamise ainuõiguse ja keelas teiste koolide asutamise. Kuni 1939. Aastani töötanud toomkool kujunes üheks kõige võimsama kultuuriloolise potentsiaaliga Eesti keskkooliks. Tegu oli nn fundamentaal- ehk õpetajate raamatukoguga. Alles 1906. aastal kui toomkool erakoolina taasavati, asutati koolis ka õpilasraamatukogu. 1893. aastaks kui toomkool venestussurve tõttu suleti, oli kooli raamatukogus kokku 4064 teost 11 386 köites. Oma aja kohta oli see üsna suur raamatukogu. Tänaseni on säilinud Tallinna toomkooli raamatukogu süstemaatilis-alfabeetiline kataloog – „Verzeichniss der in der Bibliothek der früheren Ritter- und Domschule vorhandenen Bücher und Werke, 1893“. See on käsikirjaline raamatkataloog, mille olemasolu tõttu on võimalik veel tätänapäeval saada ülevaatlik pilt Tallinna toomkooli raamatukogu liigitus- ja paigutussüsteemist ning sisulisest koostisest. Oluline tunnus raamatu toomkoolile kuulumise kindlakstegemiseks on ka templijäljend. Tempel on kujult ovaalne ning ladinakeelse tekstiga „Bibl. Schol. Equest. Reval“ (Rüütlikooli Raamatukogu. Tallinn, fotol). Väga paljudes toomkooli raamatukogule kuulunud trükistes leidub autogramme ja autograafe. Mõned näitavad lihtsalt raamatu varasemat kuulumist sellele isikule, mõned kujutavad endast pühendust toomkoolile. Nahakunstihuvilisi köidab kindlasti vanade köidete valik.
1927. aastal anti Tallinna toomkooli raamatukogu üle Eestimaa Kirjanduse Ühingule ning hakati seda jõudumööda ühingu pearaamatukogu varadega liitma. Kuna Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu sai pärast II maailmasõda ENSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu baltikaosakonna põhituumikuks, siis on ka toomkooli raamatukogu tänu sellele säilinud praeguse TLÜ AR baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna kogude hulgas. 30. augustil 2019 käisid Tallinna Toomkooli õpetajad kõik koos seda näitust vaatamas.
Täna, 4. juuni hommikul andsid Tallinna Toomkooli õpilased õppereisil Amalieborgi lossis Kopenhaagenis üle tervituskirja Taani kuninganna Margrethe II-le. Sündmus märkis sümboolselt Taani rahvuslipu Dannebrogi 800. ja Tallinna Toomkooli 700. aastapäeva. Oma kooli sünnipäeva otsustas kool tähistada õppereisi raames külaskäiguga Amalieborgi kuningalossi, sest taanlaste poolt XII sajandil asutatud Tallinna Toomkooli on esmakordselt mainitud Taani kuningas Erik VI Menvedi poolt välja antud ürikus. 15.-16. juunini külastab Eestit Taani kuninganna Margrethe II. Temale adresseeritud kirja koostasid ja andsid üle 8. klassi õpilased, kes on sündinud vabas Eesti riigis. Kirja üleandmise päevaks valiti Eesti rahvuslipu 135. aastapäev. Kalligraafiliselt kujundatud ning kaunisse punavalgesse vutlarisse paigutatud kirjas meenutasid Tallinna Toomkooli õpilased ühiselt seda, mis Taanit ning Eestit ajalooliselt seob.„Teie Majesteet, eelmise aastatuhande algus ulatub tagasi ristiusu saabumisaega Eesti aladele. Need enam kui kaheksa sajandit on sidunud Eestimaa ning meie rahva igaveseks Euroopa ajaloo ja kultuuriruumiga,“ seisis kirjas. „Eesti Vabariigi noorte kodanikena on meil au omada liitlast ja partnerit, kellega jagame nii ühist ajalugu, kultuuri kui ka väärtusi.“ Pöördumises meenutati tänulikult Taani riigi toetust nii Eesti iseseisvumisel kui ka nüüd. „Meie oleme sama vanad, kui meie vanemad siis, kui Eesti Vabariik taastas iseseisvuse augustis, 1991. Nad on meile rääkinud, kui tähtis oli sel hetkel Taani toetus koos Islandiga nii meie rahva eneseteadvusele kui ka rahvusvaheliselt.“ Taani riigi toetus taasiseseisvumise perioodil ning edasine koostöö nii Euroopa Liidus kui ka NATOs on aidanud kirja allkirjastanud Tallinna Toomkooli noortel kasvada vabas riigis. Lisaks õpilastele kirjutasid kirjale alla teiste seas ka Tallinna Toomkooli SA esimees, EELK peapiiskop Urmas Viilma ning Toomkooli direktor Egle Viilma.
https://t.co/pVrka8hGxT https://twitter.com/TBubbearFCO/status/1128991101292089348?s=17
Toimus Eduard Ahrensi IV konverents eesti keele aastal
Kolmapäeval, 3. aprillil 2019. a toimus Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents Samal päeval 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811 - 1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega. Muusikaline tervitus oli Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemialt (Kaari Kattai - viiul ja Jelizaveta Kromskaja - klaver). Tervitused ütlesid Egle Viilma (Tallinna Toomkool), Sirli Zupping(Haridus- ja Teadusministeerium) ja Jüri Viikberg (Emakeele Selts). Ettekanded pidasid Heiki Haljasorg ("Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil"), Mikk Metsmägi ("Kümme Eesti keelemeest"), Sanne Säär ("Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas"), Sulev Valdmaa ("Eduard Ahrens - Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja", Kristiina Ross ("Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada"), Aivar Põldvee ("Külakeelest ja kirikukeelest") ja Rasmur Puur ("Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana"). Konverentsi korraldajad olid Tallinna Toomkool, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi juhatas Tõnu Tender ja organisatsioonide vahelist koostööd konverentsi ettevalmistamiseks koordineeris Heiki Haljasorg.